Tom: F#m
D G A D
[Verse 1]
D
Kord põllul, kus kirendas punane moon,
D
üks pardike paterdas papaga koos
D A
ja võlutult silmitses purpurset moonikest
D
parditütreke noor:
D
„Pai papa kas moonikest puutuda saan?”
D
Kuid pajatas pardile papake hea:
D A D
„Ei pisike pardike moonikest puutuda saa.”
D F#m C# F#m
Ja lausus veel, kui nokkis värsket heina:
F#m E A
„Eks nii on elu, ära nõnda leina!”
[Chorus]
A D A D
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
D A D
kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.
D A D
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
D A D A D
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.
[Verse 2]
D
Kord lainetes vallatles pardike noor
D
ja perve pealt piilus punane moon
D A
ja puutuda purpurpunasel moonil on pisikest
D
pardikest soov:
D
„Pai mamma, kas pardikest puutuda saan?”
D
Kuid pajatas pojale mammake moon:
D A D
„Ei pisike moonike pardikest puutuda saa!
D F#m C# F#m
Kui pardil lased ennast haneks püüda,
F#m E A
kuis võib siis terve maailm enam hüüda!”
[Chorus]
A D A D
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
D A D
kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.
D A D
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
D A D C F E A
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.
[Verse 3]
D
Ja ometi ilusal õiekuu ööl,
D
kui särasid lõbusalt põllud ja veed,
D A
me pisike pardike põgenes pesast
A D
ja moonile naiseks siis sai.
D
Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd,
D
sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb,
D A D
ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib.
D F#m C# F#m
Nii läkski lendu uhke moonipeiu
F#m E A
ja püüdis haneks väikse pardineiu.
[Chorus]
A D A D
Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
D A D
kuid pardike on väike, kuid pardike on väike.
D A D
Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad,
D A D A
kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb.
